Taotleja andmed.

Füüsilise isiku andmed on tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha täielik aadress või, kui tal on ettevõte, siis kas elukoha või ettevõtte asukoha täielik aadress. Füüsilise isiku elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab või millega ta on isiklikult ja majanduslikult kõige enam seotud. Kui füüsilise isiku elukohaks võib samaaegselt lugeda kohti eri riikides, siis märgitakse elukohaks koht riigis, mille kodanik isik on.

Taotleja andmete hilisematest muudatustest peab viivitamatult teatama Patendiametile. Taotleja nime muutumisel peab taotleja esitama andmete muutmise avalduse ja nime muutumist tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja.

Üldist

Ühe ja sama registreerimistaotlusega saab taotleda kasuliku mudeli õiguskaitset ainult ühele leiutisele.

Objektid, mis ei ole leiutised

1. tööstusdisainilahendus;
2. mikrolülituse topoloogia;
3. avastus, teadusteooria või matemaatiline meetod;
4. majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri või meetod;
5. rajatise, hoone või maa-ala projekt või skeem;
6. tingmärk;
7. arvutialgoritm või -programm;
8. info lihtne esitamine;
9. inimkeha või selle osa;
10. taimesort või loomatõug.

Kasuliku mudelina mittekaitstavad leiutised

1. leiutist, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
2. raviviisi ja diagnoosimeetodit, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks;
3. biotehnoloogilist leiutist

Registreerimistaotluse dokumentide tekstis:

1. kasutatakse standardseid, nende puudumisel aga teadus- ja tehnikakirjanduses üldlevinud termineid, tähiseid, lühendeid ja mõõtühikuid.Kui kasutatakse terminit või tähistust, mis ei ole erialakirjanduses üldlevinud, siis seletatakse selle tähendus esimesel leiutiskirjelduses kasutamise juhul. Eestikeelse termini puudumisel võib kasutada võõrkeelset terminit, kirjutades selle kursiivis.
2. järgitakse terminoloogia ühtsuse nõuet (st terminid leiutiskirjelduses ja nõudluses peavad olema ühed ja samad). Terminoloogia ühtsuse nõue kehtib ka füüsikaliste suuruste mõõtühikute, dimensioonide ja tingtähiste kohta.
3. ei tohi olla väljendeid, mis on avaliku korra ja moraali vastased või halvustavad teisi isikuid ja nende leiutisi.
4. ei tohi esitada leiutist või taotlejat reklaamivaid tekste või kujutisi. Sõnalist kaubamärki võib tekstis kasutada üksnes juhul, kui see määrab üheselt leiutise mõne olulise tunnuse.
5. antakse kõigile tingtähistele selgitus.
6. väljendatakse füüsikalised suurused SI või CGS mõõtühikute süsteemis.
7. kasutatakse protsendimärki (%), temperatuuri tähist (°C jt) ja muid sarnaseid tähiseid ainult arvu järel. Tekstis tuleb kasutada vastavalt sõnu «protsent», «kraad» jms, mitte aga väljendeid nagu näiteks: «temperatuur tõuseb mõne % või °C võrra» või «mahtuvus suureneb 2×».
8. võib kasutada matemaatilisi avaldisi (valemeid) ja tähiseid. Matemaatilisi valemeid võib poolitada ainult märgi kohalt. Kõik matemaatilistes valemites kasutatud tähistused dešifreeritakse nende esinemise järjekorras. Valemi selgitused kirjutatakse tulbana valemi alla. Matemaatilisi tähiseid «>», «», «=» jt kasutatakse ainult matemaatilistes valemites, tekstis tuleb need esitada sõnadena («suurem», «väiksem», «võrdne» jne). Intervallide tähistamiseks positiivsete arvude vahel võib kasutada märki «– («alates kuni»). Teistel juhtudel tuleb kasutada sõnu «alates» ja «kuni».

Leiutiskirjeldus(e):

1. peab avama leiutise olemuse niisugusel määral, et vastava ala asjatundjal oleks võimalik aru saada tehnilise probleemi olemusest ja selle lahendamisest leiutise abil;
2. peab tagama nõudlusega määratletud kasuliku mudeli õiguskaitse ulatuse täpse tõlgendamise;
3. üksikuid osi või selles sisalduvaid tehniliste lahenduste kirjeldusi, samuti leiutise olemuse selgitusi või leiutise abil püstitatud tehnilise tulemuse saavutamise põhjendusi ei ole lubatud asendada üksnes viitega kirjanduse allikale, patenditaotluse teistele dokumentidele või muule infoallikale;
4. osade teksti algus ja lõpp peab olema eristatav. Osad võivad kanda nende nimetusele vastavat pealkirja;

Leiutise nimetus:

1. peab selgelt ja täpselt näitama leiutise tehnilist otstarvet ja vastama leiutise olemusele;
2. ei tohi olla leiutise olemusest kitsam ega laiem;
3. peab väljendama leiutise objekti, st kas tegemist on seadme, meetodi või ainega;
4. on soovitatav sõnastada kasutades rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni terminoloogiat;
5. esitatakse ainsuse vormis;
6. ei tohi olla lühendatud, kasutades terminite lühendeid või lühendeid «jne», «jms» või teisi sarnaseid lühendeid;

ei tohi sisaldada:

• füüsilise isiku nime, sh autori nime;
• ettevõtte ärinime;
• kohanime;
• sõnalist kaubamärki või kaubamärgi sõnalist osa;
• sõna «uus» või mis tahes reklaamväljendeid või reklaamteksti;
• argoosõnu ja -väljendeid;
• muid sõnu ja väljendeid, millel puudub tehnilise terminina kindel tähendus.

Tehnikavaldkond

Leiutiskirjelduse osas «Tehnikavaldkond» näidatakse ära tehnikavaldkond, millesse leiutis kuulub, ja leiutise kasutusala. Kui selliseid valdkondi ja alasid on mitu, on soovitatav ära näidata need tehnikavaldkonnad ja alad, kus leiutist kavatsetakse kasutada.

Tehnika tase

Leiutiskirjelduse osas «Tehnika tase» kirjeldatakse varem tuntud analoogseid leiutisi ning muid tehnilisi lahendusi.

Analoogsete lahenduste kirjeldamisel tuleb kasutada terminoloogiat, mis on leiutise omaga võimalikult ühtne. Analoogsete lahenduste kirjeldusest peavad selgelt ilmnema analoogsete lahenduste ja leiutise ühised ja eristavad tehnilised tunnused.

Analoogseid lahendusi sisaldavate informatsiooniallikate bibliograafilised andmed esitatakse leiutiskirjelduse tekstis nii, et nende järgi oleks võimalik allikat leida. Avaldatud patenditaotlusele, patendikirjeldusele, kasuliku mudeli kirjeldusele või muule avaldatud patendidokumendile viitamisel näidatakse ära riigi nimi või riigi kahetäheline kood, dokumendi nimetus või dokumendi liigi kood, dokumendi number, rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks, taotleja, omaniku või autori nimi ning dokumendi avaldamise aasta.

Prototüüp

Eraldi kirjeldatakse taotlejale tehnika tasemest teada olevat leiutisele kõige lähedasemat ja tehnilise tulemuse poolest sarnast lahendust ehk «prototüüpi» ning tuuakse esile selle lahenduse puuduseks olev tehniline probleem, mille kõrvaldamisele leiutis on suunatud.

Leiutise olemus

Leiutise olemust väljendatakse leiutise oluliste tunnuste kogumina. Leiutise oluliste tunnuste kogumisse kuuluvad kõik tunnused, mis on vajalikud ja millest piisab leiutise eesmärgiks oleva tehnilise tulemuse saavutamiseks.

Käesolev leiutiskirjelduse osa peab sisaldama kõiki nõudluses esitatud leiutise tunnuseid ja kirjeldama leiutise eesmärgiks olevat tehnilist tulemust ning selgitama tunnuste ja tehnilise tulemuse vahelist põhjuslikku seost.

Leiutise olemuse avamisel on soovitatav ära näidata ka muud tehnilised tulemused, mida leiutis annab, sealhulgas üksikjuhtudel, konkreetsete teostusvormide või eriliste kasutustingimuste korral. Leiutise eesmärgiks olev tehniline tulemus võib olla näiteks hõõrdeteguri vähenemine, kinnikiilumise ärahoidmine, metallivalu defektide vältimine, mõõteseadme tundlikkuse tõus, ravimi aktiivsuse suurenemine, ravipreparaadi mõju lokaliseerimine jne. 

Illustratsioonide loetelu

Illustratsioonide loetelus antakse ka lühike selgitus nende sisu kohta, näiteks: «Figuur 1 – seadme üldvaade» või «Joonis fig 1 – seadme üldvaade»; «Figuur 2 – lõige A-A» või «Joonis fig 2 – lõige A-A»; «Figuur 3 – seadme elektriskeem» või «Joonis fig 3 – seadme elektriskeem jne.

Illustratsioonid

esitatakse juhul, kui need on vajalikud leiutiskirjelduses toodud leiutise teostamise näitest arusaamiseks.
Illustratsioonid peavad olema kooskõlas leiutiskirjelduse tekstiga.
Illustratsioonid esitatakse graafiliste materjalidena (tehnilised joonised, skeemid, graafikud, epüürid, joonistused, ostsillogrammid jms), fotodena, tabelitena või diagrammidena.
Joonistused esitatakse sel juhul, kui leiutist ei ole võimalik illustreerida tehniliste jooniste või skeemidega. Fotod esitatakse graafiliste materjalide täiendusena. Erandjuhtudel, näiteks kirurgiliste operatsioonide etappide illustreerimisel, võivad fotod olla põhiline selgitav materjal.
Illustratsioonid, millele viidatakse leiutiskirjelduses või nõudluses, peavad olema esitatud Patendiametile registreerimistaotluse esitamisel.
Ükskõik millist liiki illustratsioonid (joonised, skeemid, tabelid, diagrammid, graafikud, epüürid, joonistused, ostsillogrammid jms) tehakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt joonestusvahenditega tugeva musta kustumatu joonega, varjutamata ja värvimata ning esitatakse valgel tihedal matil vastupidaval ja painduval paberil formaadis A4 (210 × 297 mm). Illustratsioonid ei tohi olla valmistatud reljeefse pinnaga ega mis tahes tehnikas kolmemõõtmelisena.
Igat liiki illustratsioonid esitatakse ilma pealkirjade, kirjeldava teksti ja märkusteta, välja arvatud sellised viited nagu «vesi», «aur», «avatud», «suletud», «A-A» (lõike tähistamiseks) jne ning elektriskeemidel ja muudel skeemidel kasutatavad tähised.
Tähti ja numbreid ei panda sulgudesse, ringidesse ega jutumärkidesse.
Tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab olema 3,2 mm.
Soovitatav on kasutada ristprojektsiooni. Lubatud on ka aksionomeetria kasutamine.
Detailide ja muude elementide mõõtmeid illustratsioonil ei näidata. Vajaduse korral tuuakse leiutiskirjelduses erinevate mõõtmete suhtarvud. Absoluutmõõtmed esitatakse juhul, kui need kuuluvad leiutise oluliste tunnuste hulka.
Illustratsioonidel ei kasutata raamjooni.
Paberilehe minimaalsed veerised on:
ülemine veeris – 25 mm;
vasak veeris – 25 mm;
parem veeris – 5 mm;
alumine veeris – 10 mm.
Illustratsioonide all olev pind ei tohi ületada 262 × 170 mm.
Kujutise iga element esitatakse õiges proportsioonis teiste elementide suhtes, välja arvatud juhud, kui mõne elemendi selgeks kujutamiseks on vaja muuta selle mastaapi.
Illustratsioonidele ei või kanda midagi, millest ei ole juttu leiutiskirjelduses või mida ei vajata leiutise olemusest arusaamiseks, näiteks kaubamärgi kujutist seadme joonisel. Viideteks ettenähtud tähiseid, mida pole leiutiskirjelduses, ei tohi olla ka illustratsioonidel ja vastupidi.
Kui kujutised, mis paiknevad kahel või enamal lehel, on ühe illustratsiooni osad, paigutatakse need kujutised nii, et illustratsioon oleks tervikuna lehtede paigutamise teel kokku pandav.
Illustratsioonid paigutatakse soovitatavalt püstformaadis lehele nii, et leht oleks maksimaalselt täidetud. Kui illustratsiooni ei saa paigutada püstformaadis lehele, siis paigutatakse see nii, et illustratsiooni ülemine osa oleks lehe vasaku serva pool.
Ühele lehele võib paigutada rohkem kui ühe kujutise (figuuri), kuid need peavad olema üksteisest selgelt eraldatud. Iga kujutis nummerdatakse araabia numbriga, mille ette lisatakse tähis FIG, näiteks FIG 1, FIG 2 jne, vaatamata tema liigile (joonis, skeem, graafik, joonistus, foto jne). Kui leiutise selgitamiseks kasutatakse ainult üht kujutist, ei ole seda tarvis nummerdada.
Illustratsioonide lehtede nummerdamisel on soovitatav järgida nende viitamise järjekorda leiutiskirjelduses. Illustratsioonide lehed nummerdatakse lehe keskel ülemise veerise all paiknevate araabia numbritega, mis on mõõtmetelt suuremad kui 3,2 mm. Iga lehe number peab koosnema kahest araabia numbrist, mis on eraldatud kaldkriipsuga ning millest esimene on lehe number ja teine on illustratsioonide lehtede koguarv. (Näiteks 1/3, milles number 1 näitab illustratsiooni lehe järjekorranumbrit ja 3 illustratsioonide lehtede koguarvu.)
Graafilisi kujutisi ei esitata leiutiskirjelduse ja nõudluse teksti sees.
Kujutise mastaap valitakse selline, et vähendamisel suuruseni 2/3 lineaarmõõtude järgi oleks võimalik eristada kõiki detaile.
Kõik graafiliste kujutiste elemendid, millest kirjutatakse leiutiskirjelduses, peavad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses kui ka illustratsioonidel. Graafilise kujutise elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja nõudluses. Seejuures on soovitatav, et numeratsioon leiutiskirjelduses algab ühest ja kasvab vastavalt elementide esitamise järjekorrale tekstis. Elementide nummerdamiseks illustratsioonidel kasutatakse sirgeid või vaba käega tõmmatud viitejooni, mis on ülejäänud joontest peenemad. Teatud viidete puhul võib viitejooned ära jätta. Seda liiki viited, mis ei ole ühendatud ühegi elemendiga, tähistavad pinda või lõiget, kus need paiknevad, ja need võib alla joonida. Sellega rõhutatakse, et viitejooned ei ole kogemata märkimata jäänud. Eri illustratsioonidel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga.
Kui graafiline kujutis on esitatud skeemina, siis kasutatakse standardseid graafilisi tähiseid. Üht liiki skeemil on lubatud kasutada teist liiki skeemi elemente. (Näiteks elektrilisele skeemile võib lisada üksikuid kinemaatilise või hüdraulilise skeemi elemente ja vastavaid tähiseid.) Kui skeemil on elementide graafilise tähistusena kasutatud ristkülikuid, tuleb peale numbrilise tähistuse ristkülikusse kirjutada ka elemendi nimetus. Kui elemendi graafilise tähistuse mõõtmed ei luba seda teha, võib elemendi nimetuse kirjutada viitejoonele.
Fotod peab esitama must-valgetena. Fotodel kujutatu peab olema eristatav ja piisavalt kontrastne fotodest kvaliteetsete koopiate tegemiseks. Foto formaat ei tohi ületada formaati A4. Väiksemad fotod tuleb kanda (kleepida või kopeerida) A4 formaadis valgele paberilehele.
Illustratsioonidel kasutatakse ainult eestikeelset teksti.
Illustratsioonide ükski leht ei tohi olla määrdunud või kortsunud. Sellel ei tohi olla nähtavaid paberi defekte, murdejooni, trükkimisest või paljundamisest tekkinud värvilaike, täppe, jooni ega muid edasisel paljundamisel ilmsiks tulevaid defekte. Jooniseid ei või kokku murda ega rulli keerata.

Leiutise teostamise näide

Üks või mitu leiutise teostamise näidet ja vajadusel muud andmed, mis tõendavad leiutise teostamise, tööstusliku kasutamise ja püstitatud tehnilise tulemuse saavutamise võimalikkust.

Seadet puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse seadet esmalt staatilises olekus. Kui seadet kirjeldatakse skeemi (elektri-, hüdro-, pneumo- või muu skeem) kujul, siis loetletakse üles kõik skeemielemendid ja kirjeldatakse nendevahelisi ühendusi.

Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele (või muudele illustratsioonidele). Konstruktsioonielemendid nummerdatakse kirjelduse koostamise käigus vastavalt nende esmakordse tekstis esinemise järjekorrale. Numeratsiooni alustatakse number ühest. Lubatud on kasutada ka muid nummerdamissüsteeme. Näiteks iseseisvad detailid nummerdatakse ühe- ja kahekohaliste arvudega, koostud ja nende detailid kolmekohaliste arvudega («korpus 1», «elektrimootor 100», «elektrimootori 100 rootor 110», «elektrimootori 100 rootori 110 klemmplaat 111», «elektrimootori 100 rootori 110 klemm 112») jne.

Pärast seadme kirjeldamist staatilises olekus kirjeldatakse selle töötamist või kasutamist, viidates jooniste olemasolu korral positsiooninumbrite kaudu vajalikele elementidele.

Kui seade sisaldab programmeeritavat (seadistatavat) polüfunktsionaalset elementi või vahendit (sh arvutit) või eeldab selle kasutamist, siis esitatakse andmed, mis kinnitavad võimalust sellist elementi või vahendit selles seadmes kasutada. Juhul kui need andmed sisaldavad algoritme, eriti arvutuslikke, on soovitatav algoritmid esitada plokkskeemidena või, kui see on võimalik, vastavate matemaatiliste avaldistena.

Kasuliku mudeli nõudlus

määrab kindlaks, mida kaitstakse ja milline on kasuliku mudeli õiguskaitse ulatus. Kasuliku mudeli õiguskaitse sisu ja ulatus tõlgendatakse sellisena, nagu see tuleneb nõudluse sõnastusest. Leiutiskirjeldus, illustratsioonid ega muud registreerimistaotluse dokumendid ei tule arvesse nõudluse tõlgendamisel selle sõnastust kitsendavalt või laiendavalt. Eelöeldust tulenevalt on nõudluse sõnastus sõltumatu registreerimistaotluse muudes dokumentides esitatud sõnastustest. Registreerimistaotluse muudel dokumentidel on õiguslik tähendus vaid juhul, kui nende alusel on võimalik tõendada ja parandada nõudluses ilmset kirja- või arvutusviga.

1. Nõudlus võib olla ühe- või mitmepunktiline. Kui nõudlus koosneb ainult ühest punktist, siis seda ei nummerdata. Nõudluse punkt on ühelauseline.
2. Nõudlus koosneb ühest sõltumatust (iseseisvast) punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest (alluvatest) punktidest. Nõudluse sõltumatu punkt paikneb alati nõudluse alguses ja nummerdatakse numbriga «1». Nõudluse punktid nummerdatakse nende paiknemise järjekorras (läbiv numeratsioon).
3. Nõudlus koostatakse üksnes leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Nõudluse teksti sõnastus peab olema selge ja täpne ning võimalikult lühike. Nõudluse ja leiutiskirjelduse terminoloogia peab olema ühtne.
4. Nõudluse iga sõltumatu punkt peab sisaldama leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid ja iga sõltuv punkt peab täpsustama eelmises või eelmistes nõudluse punktides sisalduvaid leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid.
5. Leiutise tunnuste üldistamisel tuleb arvestada, et nõudluses leiutise tunnustena esitatud mõistete maht ei tohi olla laiem, kui seda on võimalik leiutiskirjelduse ja illustratsioonide abil tõlgendada. Kui leiutise mõne tunnuse väljendamiseks ei ole võimalik kasutada üldistatud mõistet, võib nõudluses kasutada alternatiivseid tunnuseid (näide: «nael või neet» – eelnimetatud alternatiivsed tunnused on lubatavad juhul, kui näiteks mõiste «kinnituselement» maht on leiutise olemuse seisukohalt ülemäära lai). Alternatiivsete tunnuste kasutamise vajadust tuleb selgitada leiutiskirjelduses.

Seadet iseloomustatakse konstruktsioonitunnustega (edaspidi tunnus).
Seadme tunnused on:

1. konstruktsioonielemendid (edaspidi element), millest seade koosneb;
2. elementide omavaheline paigutus;
3. elementidevaheliste ühenduste teostusviis;
4. elementide konstruktsiooniliste ja tehniliste näitajate iseärasused;
5. elementide mõõtmete ja geomeetrilise kuju iseärasused;
6. elementide valmistamiseks kasutatavad materjalid või keskkond, mis täidab elemendi ülesannet.

Nõudluses iseloomustatakse seadet staatilises olekus. Kui seadet kirjeldatakse skeemi (elektri-, hüdro-, pneumo- või muu skeem) kujul, siis loetletakse üles kõik skeemielemendid ja kirjeldatakse nendevahelisi ühendusi.
Nõudluses ei kasutata lõpetamata tegevust väljendavaid verbe, nagu näiteks «veerevad», «tõmbab ligi», «laskub». Kui tekib vajadus kasutada tegevust seadme tunnusena, esitatakse see lõpetatud tegevusena, nagu näiteks «teostatud», «kinnitatud», «paigutatud», «alla lastud».
Seadme nõudluses lubatakse näidata elemendi liikuvust («pöörlemisvõimeline ketas», «pikisuunas liigutatav tera» jne) või iseloomustada elementi selle funktsiooni kaudu («tihvt hoova asendi fikseerimiseks» jne).
Seadme nõudluses on soovitatav tunnustele lisada sulgudes positsiooninumbrid, elektri- ja muude skeemide korral aga elementide tähised (nagu näiteks elektriskeemi elementide tähised «R1», «C1» jne). Nõudluse koostamisel tuleb aga arvestada, et tehnilise lahenduse olemus peab selguma ka ilma positsiooninumbreid ja skeemi elementide tähiseid kasutamata. Muid viiteid leiutiskirjeldusele ja illustratsioonidele ei ole lubatud nõudluses kasutada.

Nõudluse sõltumatu punkt

koosneb oluliste tunnuste kogumist, see tähendab tunnustest, mis on vajalikud ja küllaldased leiutise eesmärgiks oleva ühe kindla tehnilise tulemuse saavutamiseks kõigil juhtudel, mille puhul taotletakse kasuliku mudeli õiguskaitset.
Nõudluse sõltumatu punkt koosneb piiravast ja eristavast osast. Piirav osa algab leiutise nimetusega. Piiravas osas esitatakse leiutise need olulised tunnused, mis on ühised tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega.
Eristav osa algab väljendiga «mis erineb selle poolest, et...», «mida iseloomustab see, et...», «sisaldab täiendavalt...» või muu sobiva väljendiga. Väljendid «erineb», «mida iseloomustab», «sisaldab» vms trükitakse sõrendatult või eristatakse muul viisil. Eristavas osas esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega võrreldes on uudsed.
Nõudluse sõltumatu punkt koostatakse ilma piiravaks ja eristavaks osaks jaotamata, kui:

1. leiutisel on ainult üks eristav tunnus, mis seisneb tuntud seadme kasutamises uuel otstarbel (nn «kasutamise-tüüpi» nõudlus);
2. leiutisel ei ole tehnika tasemes tuntud analooge.

Nõudluse sõltumatu punkt ei tohi sisaldada ebaolulisi tunnuseid, sealhulgas negatiivseid tunnuseid, näiteks kujul «ei sisalda elementi X». Kui nõudluse sõltumatus punktis esitatud tunnuste kogum on saadud tehnika tasemes tuntud tehnilise lahenduse mõne tunnuse lihtsa ärajätmisega (niinimetatud negatiivne uudsus), ilma et lisanduks mõnda uut tunnust, loetakse leiutis reeglina patentsuse kriteeriumile mittevastavaks leiutustaseme puudumise tõttu, kuna lahendust, mis tekib ebaolulise tunnuse ärajätmisega, loetakse endastmõistetavalt tehnika tasemest tulenevaks.
Nõudluses võib ühe leiutise kohta sisalduda ainult üks nõudluse sõltumatu punkt. Erandina võib leiutise olemus olla väljendatud rohkem kui ühe sõltumatu punktiga juhul, kui leiutise iseloom ei võimalda leiutise olemust sõnastada ühepunktilisena. «Kasuliku mudeli seaduse» § 9 lõike 3 alusel võib ühe leiutise kohta olla rohkem kui üks sõltumatu punkt vaid juhul, kui leiutise moodustavad mitu kokkukuuluvat toodet, näiteks lukk ja võti, pistik ja pistikupesa, mõnel juhul ka raadiosaatja ja vastuvõtja jne. Eelnimetatud juhul peab olema täidetud leiutise ühtsuse nõue.

Nõudluse sõltuv punkt

allub sõltumatule punktile. Sõltuv punkt võib samaaegselt alluda ka mõnele teisele sõltuvale punktile.
Sõltuva punkti koostamisel viidatakse sõltumatule punktile ja teistele sõltuvatele punktidele, millele ta allub, ning tuuakse ära olulised tunnused, mis iseloomustavad leiutise teostamise või kasutamise erijuhte (näide: «3. Seade vastavalt punktidele 1 ja 2, mis erineb selle poolest, et korpus on valmistatud vasest.»).
Sõltuvate punktide alluvus sõltumatule punktile võib olla otsene või kaudne, läbi ühe või mitme sõltuva punkti. Sõltuva punkti otsest alluvust kasutatakse siis, kui leiutise teostuse või kasutamise erijuhtude iseloomustamiseks on kõrvuti selle punkti tunnustega vajalikud veel ainult sõltumatu punkti tunnused. Kui nimetatud erijuhtude iseloomustamiseks on vajalikud ühe või mitme teise sõltuva punkti tunnused, kasutatakse punkti kaudset alluvust sõltumatule punktile.

Leiutise olemuse lühikokkuvõtte

eesmärk on anda üksnes tehnilist informatsiooni leiutise kohta.
Leiutise olemuse lühikokkuvõte peab olema ülevaatlik ja kergesti arusaadav ning võimaldama vastava ala asjatundjal saada kiiresti ettekujutust, kuidas leiutise abil lahendada püstitatud tehniline probleem.
Leiutise olemuse lühikokkuvõttes tuuakse ära leiutise nimetus, leiutise kasutusvaldkond, kui see ei selgu leiutise nimetusest, tehniline probleem, mille leiutis peab lahendama, või saavutatav tehniline tulemus.
Leiutise olemus avatakse leiutise oluliste tunnuste vaba esituse kaudu.
Teksti koostamisel on soovitatav arvestada selle sobivust infootsinguks arvuti abil.
Leiutise olemuse lühikokkuvõtte teksti pikkus ei tohi olla üle 150 sõna.
Taotleja võib leiutise olemuse lühikokkuvõtte lõppu märkida tema arvates leiutist kõige paremini iseloomustava illustratsiooni kujutise numbri.